Ühel pimedal ja tormisel varahommikul kogunevad Gravesendi Hõbedase Vanadekodu teise korruse puhketuppa viis vanadaami, kes ootavad päästemeeskonda. Alumise korruse elanikud on juba evakueeritud, sest möllav torm on paisutanud akende all voolava jõevee ohtlikult kõrgele, ähvardades muuta kogu ümbruskonna möllavaks veteväljaks.
Oodates koos katastroofist pääsemist, avanevad tasapisi vanaprouade elatud elude keerdkäigud, õnnestumised ja ebaõnnestumised, hirmud ja veendumused.
Siis saabubki päästeingel – vabatahtlik abistaja Hope, kelle ülesandeks on toimetada elanikud evakuatsioonibussi, mis kahjuks kunagi ei saabu – vesi on sulgenud kõik ligipääsud. Nii jäävadki viis vanadaami ja üks noor naine, kes ujudagi ei oska, vangi tormist ja veetõusust ohustatud hoonesse, oma saatust ootama.
Kas on mida oodata? Kas on parem saatusele alistuda või võtta ohjad enda kätte? Igal ühel neist on kaasas pika elu jooksul omandatud tarkuste, oskuste ja leidlikkuse pagas, mida ohtlikus olukorras kasutada. Olla vana ei tähenda olla tuim, nüri, loll ja lootusetu. Unustatud? Jah, vist küll.
Meie eakate tegelaste eksistentsikriis ühelt poolt ja sotsiaalne hüljatus teiselt poolt asetavad nad olukorda, kus nad peavad otsustama – kas me tahame tulevikku? Kas meil on tulevikku? Kas minna hukule vastu või teha seda, mida nad on teinud terve elu – võidelda oma olemasolu eest.
Ja nad võitlevad.

Osades: Ene Järvis, Kersti Kreismann (Eesti Draamateater), Mari Lill (Eesti Draamateater) / Ülle Kaljuste (Eesti Draamateater), Elle Kull, Ines Aru, Sandra Ashilevi, Viktor Leševits
Lavastaja: Vilja Nyholm-Palm

Võrru tagasi jõuame peale südaööd.