Tähelepanu! Eesti Kiriku reisile registreerumine toimub ajalehe toimetuse kaudu: e-postil ek@eelk.ee või telefonil 733 7790.

1. päev N 1. juuli
8.00 väljasõit Tartust „Vanemuise“ alumisest parklast.
9.00 Põltsamaa lossi ekskursioon koos õueala ringkäigu, muuseumi ja kiriku külastusega. Põltsamaa ordulinnus rajati 13. sajandil. Selle konvendihoone oli 16. sajandil residentsiks hertsog Magnusele – Liivimaa ainsale kuningale. Ajaloo vältel on linnust korduvalt purustatud, taastatud ja täiustatud. Põltsamaa Niguliste kiriku kirjeldust võiks aga alustada järgmiselt: „Kirik koosneb väravaehitisest ja suurtükitornist.“ Tegemist on Eesti ühe omapärasema kirikuga. Täna tegutsevad lossihoovis muuseum, turismiinfopunkt, veinikelder, restoran, Papagoi Teater, käsitöö- ja kunstikojad.
11.15 Pilistvere kivikangur, kalmistu, kirik.
Pilistvere kivikangur on koht, kus iga eestlane, kelle lähedased nõukogude-aegsete represseerimiste käigus kadunuks jäid, saab võimaluse sümboolse haua juures viibida ja lahkunuid mälestada.
Pilistvere Andrease kirik, mis on Viljandimaa kirikute seas üks vanimaid, on kõrgeima torniga maakirik Eestis. 17. sajandi II poolel rajatud Pilistvere kalmistu on eriline oma vanima osa poolest kabeli juures, kus matmised on päiksekiirena ümber kabeli. Samuti on erakordne, et Pilistvere kalmistul jäi nõukogude võimu poolt hävitamata kihelkonna vabadussõja mälestusrist ja Jüri Vilmsi hauamonument.
Kell 13 lõuna Suure-Jaani kohvikus „Arturi juures“.
13.45 Suure-Jaani Johannese kirik ja kalmistu. Võimalusel kohtumine õpetaja Hedi Vilumaaga. Arvatavasti 1300. aastal ehitatud Suure-Jaani kirik on Viljandimaa vanim kivist maakirik ja ühtlasi üks esimesi Kesk-Eestis. Kiriku ja paisjärve vahetus läheduses paikneva kalmistu hinnaliseks arhitektuurimälestiseks on 1912. aastal valminud kaheksatahulise põhiplaaniga kabel. Suure-Jaani kalmistu on rikas Eesti kultuuriloos suurt tähtsust omanud inimeste kalmude poolest – Mart Saar, Johan Köler, Artur Kapp.
15.30 Mart Saare muuseumi külastus. Hüpassaares asub helilooja Mart Saare (1882–1963) loominguline kodu. Suur osa Mart Saare teostest on sündinud just siin, metsade ja rabade keskel. Pärast helilooja surma asutati majamuuseum, kus saab tutvuda Eesti ühe tuntuima koorimuusiku elu ja loominguga.
18.00 Vennastekoguduse palvemaja külastus. Pikavere külla ehitati esimene palvemaja 1750.-1760. aastatel, kui Eestisse levis Saksamaalt Hernhutist alguse saanud vennastekoguduse liikumine. Praegune palvemaja, mis ehitati 1830. aastal ning on algsel kujul säilinud, on siiani kasutusel.
Umbes kella 20 paiku majutus ja õhtusöök Ruunawere hotellis (2-, 3- ja 4-kohalised toad). 

Päevane marsruut kaardil: https://goo.gl/maps/JVAdEMXqrrxgFT2BA

2. päev R 2. juuli
8.00 hommikusöök hotellis
9.45 Kivi-Vigala Maarja kirik ja kalmistu. Kivi-Vigala kiriku algusajaks peetakse aastat 1339, mil on mainitud preestervend Johannest Vigalast. Ajal, mil kõikjal Eestis püstitati vabadussambaid, otsustasid Vigala mehed kaks asja ühendada: tuleb ehitada kirikutorn, mis oleks ühtlasi ka Vabadussõja mälestusmärgiks. Nii ongi 45-meetrine kirikutorn samal ajal ka mälestussammas, mis on pühendatud Vigala meestele, kes hukkusid 1905. aasta talurahvarahutustes, Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas.
10.45 Kullamaa Püha Johannese kirik ja kalmistu. 13.sajandist pärit Kullamaa kiriku sisustusest väärib vaatamist kantsel, lühtrid, orel, altarimaal, H.Gösekeni epitaaf ja võidukaaregrupp. Kõige kuulsam haud Kullamaal on kahtlemata Württembergi printsessi Auguste Caroline Friederice Luise oma. Kirikaias on Eesti vanim ratasrist kirjaga Sitta Kodt Matz. Legendi järgi olevat talumees Mats korjanud hobusepabulaid, väetanud sellega põldu, kus kasvanud siis vägev rukis. Mats saanud nii rikkaks, et lasi end kirikaeda matta.
Kullamaa kalmistule on maetud mitmed tuntud inimesed (Rudolf Tobias, Aare Laanemets jt). Hauatähistena võib leida mitmeid kunstitöid.
13.00 lõunasöök.
13.45 Risti kirik ja kirikuaed. Võimalusel kohtumine Risti koguduse õpetaja Annika Laatsiga. Kristuse pühale ristile pühendatud 700 aasta vanune massiivsete müüridega kirik allus algselt Padise kloostrile. Tegemist on Mandri-Eesti ühe omapäraseima ja iidseima pühakojaga.
15.00 Harju-Madise Mattiase kirik ja kirikuaed. Praegune kirikuhoone on pärit 1764. aastast ja asub paesel kõrgendikul poole kilomeetri kaugusel merest, oletatavasti 13. sajandil ehitatud puukiriku kohal. Legendi järgi ehitas kiriku keegi kapten Mattias, kes siin paigas pääses merehädast. Harju-Madise kirik on tänases Eestis teadaolevalt ainus, mille tornis põleb majakatuli. Kiriku lähedale on paigaldatud eesti rahvakooli asutaja Bengt Gottfried Forseliuse sünnipaika tähistav mälestuskivi.
16.00 Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi külastus. Ateljeemuuseum tutvustab skulptor Amandus Adamsoni elu ja loomingut ning on rajatud tema suveateljeesse Paldiskis.
Ülevaatlik bussiekskursioon Paldiskis. Kohvipaus kohvikus „Pakri Parun”.
Umbes kella 18 paiku alustame koduteed. Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 21.30.

Päevane marsruut kaardil: https://goo.gl/maps/vHARwSy7iH9j22wq6 

Hind: 195 eurot