Ecuador pole väga suur – pindalalt viis ja rahvaarvult kümme Eestit. Lõuna-Ameerika mandril on see üks väiksemaid riike. Kuid segadust mahub sinna palju.

Esiteks – juba selle riigi algus ning tekkelugu oli üsna segane. 1809. aastal kukutati Hispaania kuningavõim. Omaenda võimuga saadi lõplikult hakkama alles 13 aastat hiljem, Simón Bolivari abiga. Bolivar oli Ecuadori jaoks samasugune „vabastaja“ kui punaarmee Eestile 1944. aastal – Ecuador “päästeti” küll Hispaania kuninga käest, kuid „vabastatud“ riik liideti kohe Suur-Colombia Vabariigiga, kuhu kuulusid tänane mittesuur Colombia, Venezuela, Ecuador ja Panama. Nüüd läks lahti uus vabadusvõitlus. Suur-Colombiast õnnestus lahti saada 1830. aastal. Sadakond aastat hiljem tabas Ecuadori suur sotsialismivaimustus – katsetati kolhooside ja kooperatiividega ning pikka aega liiguti vasakpoolsel suunal. Vasakpoolsed ideed pole Ecuadoris kunagi päris välja surnud – 1996. aastal näiteks valiti riigi etteotsa puruvasakpoolne punkarpresident Abdalá Jaime Bucaram Ortiz. Tegemist oli eriliselt värvika kujuga. Liibanoni päritolu Abdalá (Abdullah) tagandati parlamendi poolt maailma ajaloos harukordse põhjendusega – „vaimse küündimatuse“ tõttu. Riigi praegune president, samuti vasakpoolne, kannab eestlase jaoks samuti ehmatavat nime: Lenín Boltaire Moreno Garcés…

Teiseks: ekvaatoril asuvatel maadel on tavaliselt ekvatoriaalne kliima, mida iseloomustavad kuumus, suur sademetehulk ja aastaringne niiskus. Ecuadorist sellist kliimat otsida ei maksa – Vaikse ookeani hoovused ja mägede kõrgus pehmendavad kliimat sedavõrd, et Ecuadorist on saanud Ameerika kliimapagulaste sihtmaa. Ameeriklaste jaoks teeb asja mugavaks ka fakt, et Ecuador on  Puerto Rico kõrval ainuke Ladina-Ameerika piirkond, kus ainus ametlik rahaühik riigis on vihatud USA armas dollar. Pealegi on tänapäeva Ecuador on arenenud tööstus- ja turismimaa.

Kolmandaks: Ecuador asub Vaikse ookeani ja Amazonase ürgmetsade vahel. Siin kohtab nelja täiesti isesugust maastikku: 1) tihedasti asustatud avar, mitmekesise troopilise taimkattega rannikuala Costa; 2) mägine Sierra Andide kahe aheliku vahel, kus loodus muutub koos kõrgusega ning finišeerub 5-6000 m kõrgusel vulkaanide lumemütsidega; 3) ulatuslik, vähe asustatud ja ürgmetsane Oriente ehk Amazonase vihmametsade serv ning 4)  iseäraliku looduse ja maastikuga Galàpagose ehk Colòni saarestik 960 kilomeetri kaugusel rannikust.

Neljandaks: veidi üle poole Ecuadori rahvastikust on põliselanikud, enamasti ketšuakeelsed. Erinevaid indiaanlaste rühmi mahub selle riigi territooriumile tervelt 137!  Umbes 40% rahvastikust moodustavad segaverelised, kes on koondunud rannikule. Rannikul elab ka veidi mustanahalisi, kes on loonud huvitava, afroecuadori kultuuri. Valgeid, hispaanlaste järeltulijaid, on napilt alles jäänud- neid kohtab eelkõige Andides.

Ecuadori iseloomustab kõige paremini sõna diversidad – mitmekesisus.

Esimene päev

Saabumine Ecuadori pealinna Quitosse. Tutvumine linnaga (sõltuvalt saabumise ajast). Ööbimine Quitos.

Teine päev

Väljasõit ekvaatorile. „Mitad del Mundo“, maailma keskkoht, asub umbes tunnikese bussisõidu kaugusel pealinnast. 18. sajandil prantsuse teadlaste poolt väljaarvutatud ekvaator on tänase moodsa tehnoloogia poolt ca 200 meetrit eemale nihutatud – kohta, mida muistsed indiaanlased oskasid „Päikese teeks“, Inti Ñan’iks nimetada. Ekskursioon muuseumis nimega „Inti Ñan“ tutvustab meile nii kohalike indiaanihõimude kombeid kui võimaldab igaühel teha rea katseid, mis tõestavad, et te tõepoolest asute ekvaatoril. Lõpetuseks ja iseendale kinnituseks on võimalik saada passi ka vastav tempel märgisega 00° 00’ 00’’.

Kas Sina oskad endale ette kujutada, mida tähendab “vulkaani sees elamine”? Mitad del Mundo lähedal uurime järgi.

Ööbime samas hotellis.

Kolmas päev

Amazonase vihmamets
Cuyabeno Rahvuspark on loodud nii Amazonase vihmametsade, sealse floora ja fauna kui ka sealsete indiaanihõimude siona ja secoya kaitseks.
Kohalik lend viib meid Lago Agriosse, kuhu jõuame hommikupoolikul. Ca 1,5 tunnise maismaasõidu järel jõuame Tarapoa linnakesse, kus sööme lõunat (kõik Amazonase programmis nimetatud toitlustused on hinna sees). Veel ca 20 minutit sõitu ning Cuyabeno Bridge juures siseneme kaitsealale. Algab “päris” vihmamets. Ca 2 tundi kestva paadisõidu käigus näeme üsna lähedalt mitmeid ahvi- ja linnuliike, kuna jõgi on siinkohal üsna kitsas. Ööbimiskoht Nicky Lodge on ehitatud piirkonna indiaanihõimude traditsioonide kohaselt. Teeme väikese jalutuskäigu ümber ööbimiskoha, õhtustame ning arutame koos kohaliku giidiga ilmaelu ning järgmiste päevade plaanide üle.

Neljas päev

Amazonase vihmamets
Varastel hommikutundidel on vihmametsa elu kõige aktiivsem. Matk vihmametsa koos loodusgiidiga. Teeme tutvust kohaliku taimestiku, sh ravimtaimedega, mida kohalik rahvas on kasutanud sajandeid. Kohtume rea kahepaiksete, liblikate, saja- ja tuhandejalgsete, madude, lindude ja ahvidega ning näeme imetajate poolt jäetud märke-jälgi.
Pärast lõunasööki oma majutuskohas sõidame mööda Cuyabeno jõge Kapoki saareni, et vaadelda veel mõningaid ahviliike. Samuti on see hea võimalus imetleda roosasid magevee-delfiine.

Pärast õhtusööki läheme taas metsa, et tutvuda putukate, ämblike, tarantlite, madude ja värviliste konnadega. Amazonase ööelu ei jää alla suurlinna omale!

Viies päev

Amazonase vihmamets
Enne hommikusööki on jälle võimalik nautida mõnede ahvi-ja linnuliikude tegutsemist. Pärast hommikusööki siirdume “kilpkonna rajale”, et külastada Seoqueya kogukonda, kus elavad mõned kohalikud siona indiaanlaste pered. Üks pere näitab meile, kuidas valmistatakse “Cassave” leiba ning tutvume kohalike traditsioonide ja kultuuriga. Lõunasöök ja pisike puhkus meie lodge’s.
Pärastlõunal sõidame paatidega Laguna Grande’le, tutvume järveäärse üleujutatud metsa ning sealse elustikuga, soovijad saavad ujuda ning naudime vihmametsa päikeseloojangut. Tagasisõidul otsime kaimaneid ning kalastavaid nahkhiiri.

Kuues päev

Amazonase vihmamets
Varasest ärkamisest ei pääse – teeme lühikese kanuutuuri päikesetõusu vaatama. Hea aeg linnuvaatluseks. Pärast hommiikusööki pakime kotid ning liigume paatidega mööda jõge tagasi Cuyabeno Bridge sillani, kus saame lõunasöögipakid. Bussi ja lennuki abil jõuame õhtuks Quitosse.
Ööbimine Quitos.

Seitsmes päev

Tutvume Ecuadori pealinna Quito ja selle inimestega, kondame kesklinnas, hulgume turgudel ja maitseme kõikvõimalikke kohalikke vigureid.
Quito (aastast 1978 UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirjas) on suurepäraselt restaureeritud ning särab praegu uhkelt uues vanas hiilguses. Väljakud nagu Plaza Grande või San Francisco, pompöössed kirikud eesotsas La Companía’ga, tagaplaanil „El Panecillo“ künkal linna sümbol ja kaitsja, Quito Neitsi (la Virgen de Quito) kuju. Neitsile küll minnes avaneb suurepärane vaade nii üle kogu linna kui San Francisco kloostri, Ameerika koloniaalkunsti juveeli.
Ööbime samas hotellis.

Kaheksas päev

GALAPAGOS (Santa Cruz)
61 saarest koosnev Galapagose arhipelaag oli esimene objekt, mis kanti UNESCO maailma looduspärandi nimekirja. Juhtus see aastal 1978. Lisaks põnevale taime- ja loomariigile on Galapagosel pakkuda ka mõned maailma ilusaimateks kuulutatud selge vee ja laia valge liivaribaga rannad.

Maandume Baltra saarel. Praami ja bussi abil jõuame Santa Cruz’i (Püha Risti) saarel asuvasse Puerto Ayorasse. Charles Darvini nimelises Uurimiskeskuses imetleme esimest korda hiiglaslikke kilpkonni – siin kasvatatakse kilpkonnatitasid 2 aastat ja viiakse nad seejärel “emasaarele” tagasi. Keskuse juurde kuuluval laavakivist ranna-alal klõbistavad ringi puna-oranžid krabid ning päevitavad mustad leeguanid.
Ka sadama külastus võib üllatusi pakkuda – võimalik, et ühe pingi all pikutab merilõvi, teise pealistub pelikan… Öösel võib vees näha väikeseid haisid.
Ööbimine Puerto Ayoras.

Üheksas päev

GALAPAGOS (Santa Cruz)
El Chato Gint Tortoise Resort on koht, kus elab ca 300 hiiglaslikku kilpkonna, mõned neist kuni 200-aastased. Omamoodi elamuseks on retk laavatunnelisse. Väike matk läbi metsa – ja selliseid puid (Scalesia) ei kasva kusagil peale Galapagose saarte – kaksikraatrite Los Gemelos juurde. Tagasiteel Puerto Ayora’sse põikame Bahia Tortuga’sse – muljetavaldav teekond läbi padriku, mille moodustavad muuhulgas ka ainult Galapagosel kasvavad kaktused juhib meid imeilusasse valge liivaga randa.
Ööbime samas hotellis.

Kümnes päev

GALAPAGOS (Isabela)
Ca 2-tunnise paadisõidu järel randume Galapagose saarestiku suurimal saarel – Isabela‘l. Viis vulkaani, mille pursetest saar tekkinud on, kuuluvad tänini aktiivsete vulkaanide nimistusse. Külastajatele on aga avatud vaid väikesed osad saarest – enamus saarest on looduskaitselistel põhjustel külastajatele suletud.
Poza Puerta de Jeli laguunis kohtume roosade flamingodeg, külastame kilpkonnakasvandust.
Ööbime Isabela saarel.

Üheteistkümnes päev

GALAPAGOS (Isabela)

Meil on kaks valikut:
1. ca 6-tunnine matk vulkaanide Sierra Negra ja Chico juurde. Sierra Negra (Must Mägi) on maailma suurim aktiivne kraater läbimõõduga 10 km, mis viimati tegutses aastal 2005. Rännak jätkub “kuumaastikul” Sierra Negra “tütre” Chico juurde. Pärastlõunal ujumine ja snorgeldamine Concha y Perla laguunis.

2. Cabo Roca ehk Los Tuneles – Ca 2 tunnise paadisõidu järel jõutakse imelisse paika, kus vulkaaniline aktiivsus on loonud veealused ja -pealseid tunneleid. Meie snorgeldamist vaatavad pealt pinviinid ja sinijalg-suulad…

Ööbime samas hotellis.

Kaheteistkümnes päev

GALAPAGOS (San Cristobal)

Liigume järgmisele, San Cristobali saarele. Tegutseme vastavalt eelnevatele kogemustele – otsime neid, keda eelmistel päevadel oleks ehk rohkem või suuremas koguses näha tahtnud.

Ööbimine saarel.

Kolmeteistkümnes päev

GALAPAGOS (San Cristobal)
Soovi korral väljasõit Kicker Rock kaljude juurde, kuid võib ka niisama saarel ringi uidata, päikest ja loomi nautida.

Ööbimine saarel.

Neljateistkümnes päev

Lend Quitosse. Edasisõit Otavalosse, et olla juba varahommikul kohal kontinendi kuulsaimal indiaaniturul.
Ööbimine Otavalos.

Viieteistkümnes päev

Otavalo. Nüüd lõpuks on aeg kingituste-meenete ostmiseks. Kohalike seas pontšoturu nime all tuntud linnakeses müüb ümbruskonna mägede ja orgude südamlik ja armas rahvas oma võrratut värvilist käsitööd.
Ööbima sõidame pealinn Quitosse.

Kuueteistkümnes päev

Alustame tagasiteed Eestisse.

Hinna sees:

• sõit mugavas bussis
• giid-reisijuhi teenus
• lennupiletid
• ööbimised hotellis hommikusöökidega

Hinnale lisandub:

• pääsmed tasuliste vaatamisväärsuste juurde
• lisatoitlustus
• Soovitame sõlmida ka meditsiiniabikindlustuse koos reisitõrkekindlustusega. Meditsiiniabikindlustus katab kindlustusjuhtumi korral ka visiiditasud, voodipäevatasud ja riikidevahelise transpordi, mida Euroopa ravikindlustuskaart ei kata.
  Reisitõrkekindlustus katab tehtud reisipaketi kulud juhul, kui jääte reisi eel haigeks ja ei saa reisile minna (vajalik on sel juhul esitada kindlustusfirmale arstitõend). Reisitõrkekindlustus maksab kulud ka juhul, kui lähedane inimene peaks jääma haigeks või surema. Tutvu konkreetse kindlustuspakkuja tingimustega! Reisitõrkekindlustuse soovitame sõlmida esimese ettemaksu tegemise järel, kuid mitte hiljem kui nädal aega enne reisi.

Reisile on vajalik kaasa võtta vähemalt reisi lõpuni kehtiv pass!

Maksetingimused: Vastavalt kokkuleppele

NB! Kindlasti tutvuda OÜ ABZ Reisid reisitingimustega www.abz.ee

OÜ ABZ Reisid
Seminari 5
Võru 65608
Tel. +372 78 28 498
info@abz.ee
www.abz.ee