Imeline Island
Oi, kuidas ma kibelesin! Veebruaris saati, kui Kauniorumäe ehk Fagradalsfjalli vulkaan esimesi liigutusi tegema hakkas ja juutuubi ilmusid klipikesed (maa)värisevast Islandi parlamendist või peaministrist Karin Jakobitütrest, kes keset intervjuud mingile peenele ameerikamaa seltskonnale koos kogu võttemeeskonnaga raputada sai ja kes üliükskõikselt õlgu kehitades juhmjahmunuile teatas “See on Island!” ning jätkas rahulikult intervjuud.
Ja nii ta muudkui meelitas. Kuude kaupa. Avades kõigepealt ühe kraatri, siis järgmise, siis järgmise, siis maikuus suisa 400 meetri kõrgust tulesammast välja sülitades.
No kuidas sa jätad sellise asja oma silmaga üle vaatamata…
Island meelitas, koroona keelitas. Jaanipäevaks jõuti enam-vähem kokkuleppele…
“Mina võtan igatahes panni kaasa,” ütles Urmas.
“Hull peast,” mõtlesin mina. “Hullult lahe mõte, laava peal pannkooke teha, aga kõik see juurdekuuluv kupatus tuleb ju kuidagi lennuki tingimustega kohandada ja siis seljas kohale vedada ja…”
Aga seda ma olen oma pika elu jooksul õnneks õppinud, et kui kellelgi on hea mõte ja ta on valmis seda veel teoks ka tegema, siis ei maksa segada.
Niimoodi meist ülemaailmse kuulsusega filmistaarid saidki. Kõik elusolendid lähema kolme kilomeetri raadiusest kogunesid meie pannkoogipeole, pildistasid ja filmisid pidu maa pealt ja taevast. No meil oli ka väga hästi organiseeritud tiim, kuhu kuulusid taignasegajad, pannipritsijad, küpsetajad, konsultandid, tuletõrjujad, koogiteisaldajad, torditükeldajad, moosijad, ettekandjad, meediameeskond, suhtekorraldajad, pressiesindajad…
Küpsetaja, konsultant, tuletõrjuja ja koogiteisaldaja tööhoos.
Laava võib olla kas aa-laava või pahoehoe laava. Siin on voldiline pahoehoe.
Jook võib olla kas Islandilt või Eestist. Siin on Islandilt…
Juuni lõpuks on Kauniorumäe vulkaan 3 km2 suuruse ala laavat “täis teinud” ja liigub jätkuvalt Reykjanesi poolsaare lõunapoolse ringtee ning Grindaviki linnakese poole. Islandlased on ehitanud valle, et tema liikumissuunda mõjutada – kas sellest ka abi on, näitab tulevik. Spetsialistid pakuvad, et Fagradalsfjalli vulkaan tegutseb veel nii umbes aastakese…
Ülalolev pilt on näpatud Askur Alase FB-kontolt, kes täpselt samal ajal sealkandis ringi liikus.
Sõnade komplekt “potid-pannid-Island” toob alati meelde loo pottide-pannide revolutsioonist Islandil. Revolutsiooniline tegevus algas 2008. aasta sügisel, kui rahvas tubli paarkümmend korda parlamendi ette kogunes, et valitutele ja seatutele oma nördimusest teada anda. Nördinud olid nemad aga seetõttu, et valitsus arvas, nagu võiks rahvas riigi pankroti kinni maksta.
Lühidalt: Islandi kolm panka olid aastaks 2008 endale korjanud 50 miljardi euro suuruse võlakoorma. Islandi SKT oli samal ajal 8,5 miljardit.
Välismaised investorid lasid end pikalt peibutada Islandi pankade kõrgetest intressidest, muudkui andsid sinna oma raha sisse ja nii see rikkus muudkui kogunes ning Island õitses – kuni ühel päeval algas ülemaailmne majanduskriis. Keegi islandlastele enam raha juurde ei laenanud. Raha juurdevool lõppes, kõrgeid intresse tuli aga edasi maksta… Pankadel tekkisid võlad. Islandi valitsus riigistas pangad ja kuulutas nende välismaise äritegevuse panktotis olevaks. See tähendas, et kõik välismaised investorid kaotasid oma raha. Valitsus lubas koos pankade ülevõtmisega võlad aastaks 2023 tagasi maksta – mis oleks tähendanud iga islandlase rahakotist 11 000 eurot. Vaat sellega polnud islandlased nõus ja nii nad pottide-pannide järele haarasidki.
Hää ülevaate islandlaste revolutsioonist on EE-le kirjutanud Askur Alas.
Kogu selle keerulise aja tagajärjel sai 2010 Reykjaviki linnapeaks 34,7 %-lise häälteenamusega (G)narr. Jon Gnarr, vaimukas ja tark tüüp, oli kogu panganduskriisi aja naeruvääristanud oma sketšisaates poliitikuid, nüüd keeras mees korraliku vindi peale ja rajas partei – nimega Parim Partei. Nii, nagu kõik parteid maailmas, läks ka tema valimistele vastu liialdatud lubadustega – sealhulgas niisugustega, nagu “varjatud korruptsiooni asemel avalik korruptsioon”, “jääkaru loomaaiale”, “tere-päeva sisseseadmine” jms. Viimaseks lubas Gnarr ja tema meeskond, et kui nad valimised võidavad, ei täida nad ühtegi oma lubadust.
Gnarri võitu ei uskunud keegi. Kuid ilmselt oli rahval kõrini poliitikute valedest. Edasine oli sensatsioon – Gnarr hakkas tegema päris poliitikat. Esimese asjana saneeris ta kohaliku allakäinud elektrifirma – ebamugav hiigeltöö, millega polnud hakkama saanud ükski tema eelkäijatest. Tõsteti elektri hinda, lasti lahti töötajaid, ettevõttele pandi peale maksud. “Me teadsime, et meid selle eest vihkama hakatakse, aga meil polnud midagi kaotada – me ei kavatsenudki eluaegseteks poliitikuteks jääda!” Selle teadmisega viidi ellu hulk ebamugavaid otsuseid ning juhiti riik edukalt kriisist välja.
Veel veidi enne oma ametiaja lõppu oli Gnarr üks armastatumaid poliitikuid. Ta oleks tagasi valitud, kui ta vaid oleks sellel sündida lasknud.
Aga muidu oli Island vaimustav nagu alati.
Kerlingafjöll
Teel Kerlingafjölli juurde
Svinafellsjökull
Jökulsarlon
Hveravellir, Islandi kauneim looduslik spaa
Reynisfjara
Lupiiniline lõunarannik
Hraunfossar – kosed piki jõge
Thingvellir
Islandit võib pildistama jäädagi.
Üks on kindel: Island ei ole selline, nagu Sina teda endale ette kujutad. Milline ta on, seda on võimatu edasi anda – võimatu nii sõnas kui pildis. Sest ta on iga kord isemoodi. Isemoodi ilus ja isemoodi üllatav.
ABZ Reiside järgmine retk, mis püüab veelkord vulkaani juurde pääseda ning mis teeb saarele tiiru peale, saab toimuma augusti teises pooles. Oled teretulnud!
* * *
Tundub, et ühiskonnal on aeg-ajalt vaja narre ja naljamehi. Juba Šveigi-lugude autor Jaroslav Hašek moodustas omal ajal koos oma sõpradega imelise nimega partei – “Seaduslike Võimaluste Raamides Mõõdukate Edusammude Partei”.
Saksamaal läks 2004 aastal parlamendivalimistele partei nimega Die Partei, mis kavatses koguda 118 % häältest.
Itaalias lõi koomik Beppe Grillo Viie Tärni Partei, mis 2013 sai veerandi valijate häältest. (Beppe Gillost võib lugeda siit) Üks Beppe mõtteteri: “Me saadame oma prügi ümbertöötlemiseks Saksamaale, miks me ei võiks sama teha oma poliitikutega?”
Ukrainas asutasid satiirikud ja humoristid 2013 USDP – Ukraina Satiiri- ja Demokraatiaprtei, mis lubab nt valimisi iga poole aasta tagant, et valitud ei unustaks oma valimistel antud lubadusi. Veel tahetakse taha saadikutele kohustuseks vahetada iga kolme kuu järel elukohta – et kõik Ukraina teed ja tänavad sakisd korda… Pikem lugu siin.
Noh ja eks kuulunud meie kuningriiklasedki sellesse seltskonda. Mulle tundub, et meil oleks pregu ka hädasti ühte uut parteid vaja. Sellist, nagu Parim Partei Islandil…
